Head sügise algust :)

Sügise algus 

Kas sa teadsid, et sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus tähistab aega kui kogu maal on nii päev kui öö 12 tundi pikad? Rahvakalendri kohaselt jälgiti sügisesel pööripäeval  hoolikalt loodust, et ette aimata millised ilmad on tulemas. Kõige rohkem vaadeldi tuule suunda: kui tuul põhjast puhus, tuli külm sügis. Läänetuul ennustas pikka ja sooja sügist. Vastseliina põlvest põlve edastatud uskumuse ehk pärimuse kohaselt lähevad pööripäeva saabumisega kõik pisikesed mutukad juba peitu ning seetõttu jääb meie paigalindudele järjest vähem mida nokavahele haarata.

Ka meie jätame seljataha sooja suve ning tervitame sügist oma kaunite värvide ja karge lõhnaga! Paljud sulepallid sirutavad järjest enam tiibu taevakaarel, et alustada rännet lõunakaarte suunas.

 

Miks linnukesed rändavad?

Kõige levinumad põhjused läbi ajaloo on kindlasti toidu hankimise vajadus, sobivate pesitsuskohtade otsimine ja pagemine looduslike vaenlaste eest.

Eesti Ornitoloogia ühingu andmetel asub Eesti kahe suure rändetee ristumiskohas. Esimese rändtee kaudu jõuab meieni suur osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teise teega Soomes ja põhja pool pesitsevad linnud. Meie põhilised ränndlindude koondumiskohad on Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Saaremaal Sõrve säär. Populaarne peatumispaik sulepallidel on ka Matsalu rahvuspark.

 

Kuhu meie sulekerad lendavad?

Enamik Eestis pesitsevaid ja siit läbi rändavaid linde lendab talveks mõnesaja kuni paari tuhande kilomeetri kaugusele Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Paljud vee- ja rannikulinnud koonduvad peamiselt Saksamaa, Taani ning Hollandi põldudele ja rannikule (eoy.ee).Meie rahvuslind suitsupääsuke on seevastu kaugrändur, kes lendab Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe.

 

Lindude rõngastamine Eestis

Sulekerasid rõngastatakse  eesmärgiga saada informatsiooni kuhu linnud  rändavad, milline on nende eluiga ja koguda lisateadmisi nende populatsiooniökoloogiast. Antud tegevuse raames kasutades selle jaoks vastavat tehnikat ja meetodeid.

Matsalu veebilehe andmetel  algas Eestis rõngastamine 1910. aastal Riia Looduseuurijate Seltsi eestvõttel, kui Lääne-Saaremaale Rootsiküla mõisa rajati bioloogiajaam. Esimesed linnupojad lähedal asuvatel laidudel said rõngastatud juba sama aasta juunis. Eesti linnurõngaste  signatuur on Estonia Matsalu. Rõngastatud linnu leidmisel on väga oluline üles täheldada kõik rõngal olevad tähed ja numbrid. Oma taasleiust tuleb teatada Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskusele e-postiga: matsalu@envir.ee.

Palju huvitavat leiad rõngastatud lindude rännete kohta ka Kabli ja Vaibla linnujaamade  kodulehekülgedelt http://kabli.nigula.ee/index.php/et/ ja https://www.vaibla.net/ ning satelliitsaatjaga märgistatud lindude kohta siit: http://birdmap.5dvision.ee/ .

 

Sügisese lindude rändega lendavad paljud sulepallid laia maailma, et tagada toidu leidmise vajadus, leida sobiv pesitsuskoht või pageda looduslike vaenlaste eest. Vastseliina pärimuse kohaselt lähevad nüüd ka putukad-mutukad peitu ning seetõttu jääb meie paigalindudele järjest vähem mida nokavahele haarata.

Hoolime üheskoos linnukestest, kes jäävad siia kohapeale ja hakkame tegema ettevalmistusi lindude talviseks toitmiseks. Ilma lisatoitmiseta linnukesed hukkuvad. Kui sa alustad sügisel sulekuubede toitmisega, siis tee seda kindlasti kevadeni välja.

 

Kasutatud allikad:

Eesti Keskkonnaagentuuri koduleht

Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht

https://www.matsalu.ee/teejuht/

Kevadekuulutaja on kuldnokk!

Kevadekuulutaja- Kuldnokk!

 

Kuldnoka ehk Sturnus Vulgaris on musta värvi sulekuuega linnuke. Selle sügava tumeda tooni  sisse viskab metalset ja violetset läiget. Iseloomulik tunnusena lisaks leiab tema selja ja rinnaosalt väikeseid valgeid tähnikesi.

 

Sellel linnukesel on veel teisigi nimesid rahvasuus näiteks: teomees, tulilind, türgi varblane, nõgikikas, puurivarblane, mustmats, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, rästas.

 

Kuldnokk on rändelind

Kuldnokk on levinud haudelind, kuid kahjuks on nende arvukus viimase 20ne aasta jooksul Eestis tublisti vähenenud. Viimase arvukushinnangu järgi pesitseb Wikipedia andmetel Eestis 150 000 – 250 000 paari kuldnokki. Talvel on meil hinnanguliselt 100–2000 kuldnokka.

Enamik kuldnokki saabub meile kodumaale tagasi märtsis, aga ka aprillikuus

 

Mida see sulekuub sööb?

Kuldnokk tarvitab nii loomset näiteks putukad,  nende vastsed jm selgrootud kui ka taimset toitu  näiteks seemed, marjad jms.

 

Mis laulu laulab kuldnokk?

Seda sulekera peetakse rahvasuus imiteeriaks, sest ta pigem jäljendab teisi oma lauluga kui on ise originaalne. Ta võib laulujupiks seada ka kõikvõimalikke muid helisid – näugumist, piuksumist, ukse kriiksumist. Kõige aktiivsemalt laulab kuldnokk pesa ehitamise ajal aprillis.

 

Kuula kuidas tema lauluviis kõlab siin:

http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=516

Linnusõbrad, kas Te seda uudist teadsite ?

Täna, 26ndal novembril, aastal 1962, valiti Tartus Eesti rahvuslinnuks Suitsupääsuke. umbes 20 cm pikkuse sulekerale iseloomulikeks tunnusteks on pikk harkis saba, sinine ülaosa metalse läikega, aga kõhupool on tal valge, Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.

Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke, ehitades pesa mudast, savist, kõrtest, karvadest ja niisutades seda süljega.

56 aastat tagasi napsas ta selle tiitli Saaremaa männikäbilinnu ja meie merelinnu ees.

Kuula selle sulekera laulu siin : http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=552

 

 

Linnusõbrad, kas me läheme ka talilinde loendama?

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab igal aastal maismaa talilinnuloendust, et paremini mõista kuidas meie karmid ilmastikuolud sulekerade pesitsusrohkusele ja populatsioonile mõjuvad.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral ajavahemikel :

15 – 28 november

25 detsember – 7 jaanuar

15 -28 veebruar

Vaatluse puhul on oluline meeles pidada, et vaatlusala peab olema kõikidel kordadel sama ning minimaalne rajapikkus on 5 km. Murekoht on olnud radade kasutuse kestus ehk kui pikalt on konkreetsel rajal loendatud. Parem üldpilt kujuneb sellest kui konkreetsel rajal tehtaks loendusi võimalikult kaua. Kindlasti tasub mõelda ka sellele, et talvel paksu lumega on ka võimalik valitud marsruuti läbida. Talilinnuloenduse juhendi ja vaatlusankeedi kohta on info olemas siin: https://eoy.ee/node/137.

Eestis hakati selliseid uuringuid korraldama juba 1987 aastal. Möödunud aasta  aruandest tuleb välja, et 30-ne talve jooksul on tõusnud kuue liigi arvukus ning nendeks sulepallideks on rohevint, hakk, suur-kirjurähn, ronk, puukoristaja ja hõbekajakas. Langeva arvukusega on olnud hallrästas, hallvares, harakas, koduvarblane, leevike, põhjatihane, sootihane ja talvike. Täpsemalt saad lugeda siin: https://www.eoy.ee/sites/default/files/Talilinnuloendus%202016.pdf .

Lõpetuseks leian, et tegu on väga vahva projektiga, millest tasub osa võtta. Koos saame kokku koguda rohkem väärtuslikke andmeid, et paremini aru saada millega peavad sulekerad karmi talveperioodi jooksul rinda pistma. Ühtlasi kooruvad välja võimalused kuidas neid selles paremini aidata ja säilitada liikide arvukus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märka lindu oma koduaias

Balsnack paneb parimatele linnuvaatlejatele auhinnaks 3 kasti linnutoitu.

Märka oma koduaias lindu, tee ilus pilt ja saada see “toidan talvel linde” facebooki lehele. https://www.facebook.com/linnutoit/

Teiste saadatud vahvaid pilte näed siit:

Võitjad tehakse teatavaks 22. veebruaril facebookis.

Linnutoidu töötoad

On väga oluline selgitada lastele, miks ja mida lindudele süüa anda.

Jõulude eel meisterdasid lapsed koos jõuluvana ja päkapikkudega ise rasvapalle, et oma koduaias väikseid värvulisi hea ja paremaga kostitada ning neilegi pühaderõõmu jagada.