Head sügise algust :)

Sügise algus 

Kas sa teadsid, et sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus tähistab aega kui kogu maal on nii päev kui öö 12 tundi pikad? Rahvakalendri kohaselt jälgiti sügisesel pööripäeval  hoolikalt loodust, et ette aimata millised ilmad on tulemas. Kõige rohkem vaadeldi tuule suunda: kui tuul põhjast puhus, tuli külm sügis. Läänetuul ennustas pikka ja sooja sügist. Vastseliina põlvest põlve edastatud uskumuse ehk pärimuse kohaselt lähevad pööripäeva saabumisega kõik pisikesed mutukad juba peitu ning seetõttu jääb meie paigalindudele järjest vähem mida nokavahele haarata.

Ka meie jätame seljataha sooja suve ning tervitame sügist oma kaunite värvide ja karge lõhnaga! Paljud sulepallid sirutavad järjest enam tiibu taevakaarel, et alustada rännet lõunakaarte suunas.

 

Miks linnukesed rändavad?

Kõige levinumad põhjused läbi ajaloo on kindlasti toidu hankimise vajadus, sobivate pesitsuskohtade otsimine ja pagemine looduslike vaenlaste eest.

Eesti Ornitoloogia ühingu andmetel asub Eesti kahe suure rändetee ristumiskohas. Esimese rändtee kaudu jõuab meieni suur osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teise teega Soomes ja põhja pool pesitsevad linnud. Meie põhilised ränndlindude koondumiskohad on Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Saaremaal Sõrve säär. Populaarne peatumispaik sulepallidel on ka Matsalu rahvuspark.

 

Kuhu meie sulekerad lendavad?

Enamik Eestis pesitsevaid ja siit läbi rändavaid linde lendab talveks mõnesaja kuni paari tuhande kilomeetri kaugusele Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Paljud vee- ja rannikulinnud koonduvad peamiselt Saksamaa, Taani ning Hollandi põldudele ja rannikule (eoy.ee).Meie rahvuslind suitsupääsuke on seevastu kaugrändur, kes lendab Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe.

 

Lindude rõngastamine Eestis

Sulekerasid rõngastatakse  eesmärgiga saada informatsiooni kuhu linnud  rändavad, milline on nende eluiga ja koguda lisateadmisi nende populatsiooniökoloogiast. Antud tegevuse raames kasutades selle jaoks vastavat tehnikat ja meetodeid.

Matsalu veebilehe andmetel  algas Eestis rõngastamine 1910. aastal Riia Looduseuurijate Seltsi eestvõttel, kui Lääne-Saaremaale Rootsiküla mõisa rajati bioloogiajaam. Esimesed linnupojad lähedal asuvatel laidudel said rõngastatud juba sama aasta juunis. Eesti linnurõngaste  signatuur on Estonia Matsalu. Rõngastatud linnu leidmisel on väga oluline üles täheldada kõik rõngal olevad tähed ja numbrid. Oma taasleiust tuleb teatada Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskusele e-postiga: matsalu@envir.ee.

Palju huvitavat leiad rõngastatud lindude rännete kohta ka Kabli ja Vaibla linnujaamade  kodulehekülgedelt http://kabli.nigula.ee/index.php/et/ ja https://www.vaibla.net/ ning satelliitsaatjaga märgistatud lindude kohta siit: http://birdmap.5dvision.ee/ .

 

Sügisese lindude rändega lendavad paljud sulepallid laia maailma, et tagada toidu leidmise vajadus, leida sobiv pesitsuskoht või pageda looduslike vaenlaste eest. Vastseliina pärimuse kohaselt lähevad nüüd ka putukad-mutukad peitu ning seetõttu jääb meie paigalindudele järjest vähem mida nokavahele haarata.

Hoolime üheskoos linnukestest, kes jäävad siia kohapeale ja hakkame tegema ettevalmistusi lindude talviseks toitmiseks. Ilma lisatoitmiseta linnukesed hukkuvad. Kui sa alustad sügisel sulekuubede toitmisega, siis tee seda kindlasti kevadeni välja.

 

Kasutatud allikad:

Eesti Keskkonnaagentuuri koduleht

Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht

https://www.matsalu.ee/teejuht/